Hispaanias ja Portugalis on oodata põnevat valimisvõitlust

Portugalis toimuvad valimised järgmisel kuul, Hispaania valijad tõttavad jaoskondadesse selle aasta lõpus. Seniste arvamusküsitluste andmeil võib ennustada, et oodata on väga tasavägist valimisvõitlust.

Eurotsooni suuruselt neljanda majandusega Hispaania valimissaagale lükkavad hoo sisse juba sel kuul peetavad Kataloonia kohalikud valimised, kus arvatavasti võidavad suure osa parlamendikohtadest iseseisvust pooldavad erakonnad.

Barclaysi Euroopa peaökonomist Antonio Garcia Pascual lausus sel nädalal CNBC-le, et Hispaanias, Kataloonias, Portugalis ning Kreekas on oht poliitiliseks riskiks. „Majandus kasvab, sisenõudlus on normaalne, ent investeeringute kohal on suur küsimärk,“ selgitas ta.

Õppetunnid Kreekast

Analüütikud on väitnud, et arvestades Kreeka selle aasta valimisi, kui euroskeptiline Syriza võimule sai, hoiavad eurotsooni liikmete juhid valimistel kiivalt silma peal.

Kreeka valijad naasevad valimiskastide manu 20. septembril. Mäletatavasti teatas Syriza juht Alexis Tsipras mõni nädal tagasi tagasiastumisest. Tsipras põhjendas toona, et vajab tugevamat mandaati Kreeka abipaketi küsimustes.

„Õppetund siinkohal on, et kui riigil on suured laenud, mistõttu tuleb läbi tule ja vee minna, et eelarvedefitsiiti vähendada, jääb riik endiselt haavatavaks poliitilise surve ning turuolukordade poolt,“ märkis Capital Economicsi Euroopa peaökonomist Jonathan Loynes.

Sarnaselt Kreekaga pidid ka Hispaania ning Portugal läbi tegema karmi kasinusaja, et majandus tagasi ree peale saada. Ning kuigi mõlemate riikide majandused taastuvad, on töötuse määr endiselt kõrge. Hispaania töötuse määr jääb praegu umbes 22,5 protsendi juurde, mis on Kreeka järel euroala riikidest suuruselt teine. Portugali riigivõlg moodustab aga 130 protsenti riigi SKPst, mis on üks suuremaid eurotsoonis. 

Reutersi andmeil toimuvad Portugalis valimised 4. oktoobril. Arvamusküsitluste põhjal võib öelda, et oodata on põnevat valimisvõitlust.

Hispaania riskid

Võrreldes Portugaliga on valimisvõitlus Hispaanias veelgi tihedam. Riigi kahe peamise poliitilise partei Rahvapartei ning Sotsialistide toetus on uute populistlike parteide Ciudadanos ning Podemos tõttu märkimisväärselt vähenenud.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy lausus möödunud nädalal kohaliku meedia vahendusel, et tõenäoliselt toimuvad valimised 20. detsembril.

Spiro Sovereign Stategy tegevdirektor Nicholas Spiro lausus, et Hispaania poliitikas toimuvad suured muutused ning üsna raske on ennustada, missuguseks kujunevad valimiste tulemused. „Kuigi Podemos on Kreeka sündmuste tõttu populaarsust kaotanud, ei tähenda see, et kaks peaparteid võivad puhata,“ märkis ta ning lisas, et Kataloonia valimised lisavad kogu asjale teadmatust üha juurde.

Spiro lausus, et turud on Hispaania poliitilisi riske alahinnanud. Neljapäevase seisuga oli Hispaania 10aastaste võlakirjade tootlus 2,08 protsenti, Portugali puhul oli sama näitaja 2,5 protsenti.

Võrreldes rekordilise juunikuuga on Hispaania võlakirjade intressid langenud 30 baaspunkti võrra. Kui võlakirjade intress langeb, tähendab see ühtlasi hinnatõusu, mis viitab sellele, et võrreldes varasemaga on võlakirja omamisega seotud risk väiksem.